Kuta puhkus

Rentisime teisel päeval hoopiski jalgrattad ja tegime kohalike ja surfimeeste üllatuseks nendega väiksed tiirud. Kindel on see, et sellise asjaga jääb siin silma...teatavasti Aasias ju keegi jala ei käi, jalgratta ja välismaalase kombinatsioon on samuti ebatavaline asi.

Vesi on siin samasugune helesinine valge liivase põhjaga, aga läbipaistvus jääb kõvasti Sulawesile alla. Küllap ka sellest, et tuul keerutab Lomboki lõunarannikul kõvasti ning toob liiva randa. Korallide ja snorgeldamise peale isegi ei mõelnud. Leidsime ühe rannariba ja pikutasime seal natuke ning lugesime raamatuid.

Õhtul vaatasime arvutist üht toredat seriaali Pulling, mille Katrinilt saime ja rõkkasime naerda. 

Kuta ei olnud just see mida ma arvasin, aga siiski päris tore ja natuke isegi veel metsik paik.

Ei midagi võrreldes Sihanoukville ülerahvastatud randadega Kambodžal, ammugi siis Tai või rannameluse Malaisia Langkawi rannaga võrreldes. Väga mõnusalt naturaalne ja rahulik paik, surfihooajal kindlasti rahvarohkem. Ilusate meeste puudust siin üldiselt pole. .. :-D ka mitte madalhooajal.

Imelised mägedest ümbritsevad rannad olid veel uppunud rannale uhutud prügi sisse ning küllap Araabia Ühendemiraatide kinnisvara arendusega kaasnevad idüllilised rannakuurortid ning sellega kaasaskaiv melu laseb end veel kaua oodata.

Rahvast oli hooajast sõltuvalt mõnusalt vähe, kuid esmakordselt tajusime siin, et kohale minnes ei pruugi LP budget-listist kohe väljavalitud hotelli saada. Maksimegi siin üht oma reisi kõrgeimat toa hinda – ehk 25 dollarit toa eest. Ei viitsinudki soodsamaid kohti enam otsida, jäime esimesse ettejuhtuvasse. (P.S Ei ole vahet palju sa toa eest maksad, veekraanid ja duššiotsikud ei tööta siin Indoneesias iialgi, vetsupotti tuleb ka alati ise parandada, kõik jupid ja kraanid kukuvad kohe küljest kui neid puudutad)

Kuta Bali ja Kuta Lombok on täiesti erinevad asjad. Bali rannamelust väsinud inimesed käivad nüüdsel ajal hoopis Lombokil Gilidel laiamas. 2009 kui Katrin ja Tiiu Kuta Balilt põgenesid ja Gilil varju otsisid, oli see vist veel rahulik paik. Äkki midagi sellist nagu Kuta Lombok praegu? 

Mitmed kaasrändurid keda kohtasime jäid Gilist rääkides sõnaahtraks või ütlesid, et peale sukeldumist tulid sealt ära. Sukeldumine ja kilpkonnad snorgeldajate kõrval ujumas on aga need mida Gilil kindlasti teha saab! (Meie saagiks j2i seekord vaid üksik hiidkipkonn Bira rannas Sulawesil) Ja küllap need on siiski täna veel parimad Balile lähedasemad rannad.

rannakohvikus

Open your eyes , open your heart, open your wallet! vol3

Ühtlasi annan teada, et nüüd on siis see ka tehtud- magatud konditsioneeriga toas 28 kraadi juures villaste sokkidega!  Õues on ikka nii palav ja niiske, et riided ei kuiva mingi nipiga ära. Niiskus on muutunud märkamatult Lombokil meie reisi lahutamatuks osaks - niisked on kõik seljas olevad riided, seljakott, seljakotis olevad riided, jalanõud. Päevitusriietel on kopitanud hais ja see ei lähe ära ka iga päev ookeanis käies. Meie pesumajast lubatud puhas pesu ripub juba kolmandat päeva nööril (varju all) ja ootab kuivamist. Tädi lubab lõpuks riided kuivaks triikida. Ja tõesti- kui me oma puhtad riided  tõesti eelviimasel päeval kätte saame, siis kuigi need haisevad mõnusalt niiskuse järgi-on neid seeest uljalt triigitud.

Togeanil avastasin, et kui on tuuletu aga lauspäike, siis tuleb kiirelt riided kuumale kivile visata- kohe on kuivad. Aga kui on selline pool-pilvine sajune ilm nagu nad siin Lombokil on olnud- siis saad riided 10 minutiks välja visata ja kui õiget hetke ei taba on need värske vihmaga jälle läbimärjaks uhutud. Kuivade ja puhaste riiete hulk kahaneb ülehelikiirusel.

Niisiis kuivatame oma väheseid puhtaid riided konditsioneeriga toas- ja et oleks tervislik hoiame temperatuuri mitte madalamal kui 7 kraadi välisõhust. Millegipärast hakkab aga 28 kraadiga toas öösel nii külm, et  fliistekike  ei ole piisav- kahman öösel veel oma kaks sarongi ja panen villasokid jalga. Vastu hommikut lülitab Kadri konditsioneeri hoopis välja.