Kauplemise päev

Garuda lndoneesia tõi meid 1. märtsil 50 minutiga Lomboki uude lennujaama Prayasse.

Rinjani vulkaani võtsime oma esimeseks eesm2rgiks. Läbi Lomboki ja kogu Lääne- Nusa Tenggera pealinna Matarami saab sinna 3,5 tunniga. Matarami peatus osutus pikemaks kui plaanisime, sest meie hotelli kõrvalt2naval asus üks uhke sarongipood, mis lummas meid nii, et unustasime isegi söömise.

Õnneks oli Mataram Mall- kaubanduskeskus – t2is tavalist Aasia tr2ni ning seal sai meil kiiresti šoppamisest villand.

Meie Viktory hotellis oli üks tüüp kes just naases Rinjanilt. Uurisime kuidas seal olukord on - kas m2ele juba lastakse. V2idetavalt on siiski m2rtsis asi kahtlane, kuid teame inimesi kes on seal ka veebruaris k2inud. Sulawesil kotasime üht saksa tüdrukut kes m2est lõpuks paljajalu alla tuli, kuna jalanõud l2ksid teel katki. No kui hull siis asi olla saab?!

Dan – 2rimees Viktori hotelli juurest pakkus meile t2ispaketti kahele 3 300 0000 eest. 1,65  (130 €) miljonit nägu?! Tundus ikka jube palju!  Hakkasime tingima. 

Lõpuks saime kaubale -all inclusive paketi 3 miljoni eest ja see sisaldas taksosõitu Senarusse, kahte ööd mingis korralikus hotellis, kahep2evast matka vulkaanile koos söökidega, saabumisp2eval  giidiga matka kahe kose juurde ning lõpuks ka autosõitu alla lõunasse Kuta Lombok randa.

Kalkuleerisime natuke ja jõudsime arusaamisele, et omal k2el l2heks meil transpord lõunast põhja ja tagasi ning kahe öö peale ikkagi ligi 750 tuhat maksma nin kahep2evast matka me kuidagi alla miljoni n2kku ei saa. Seega tundus see enam-v2hem normaalne  hind. Low seasoni kohta maksime arvatavasti üle, aga tühja kah. Selle eest oleme nüüd neljaks p2evaks vabad igasugusest kauplemisest ja asjaajamisest.

T2histasime seda otsust veel v2ikse sarongiostuga.

Kell j2lle 7-ks tirisema.

1. kose all me ujuma ei l2inud

kohalikud suplesid küll

Lõunaks olime Senarus (Vulkaanile ronimise base camp- ehk tilluke linnake kus müüakse taskulambist ning vihmakeebist kuni plaastriteni, aga ei mingeid tõsiseid matkatarbeid) kohal.  Meid pandi võrdlemisi küla moodi kohta maha ning juhatati p2ris koledasse kivist bangalosse mis oli pisikese aknaga sisuliselt põllu vahel.
“Mis siis ikka, õnneks peame siin olema ainult 2 ööd, sest ülej22nud aja veedame m2el.” mõtlesin.  “No nii me seda asja küll ei j2ta, meile lubati ilusa vaatea hotelli” marssis Kadri toast v2lja. Vaatega tomatipõllule 2kki pidasid nad silmas?!

Söakas Kadri marssis üles taksojuhi juurde ning alustas vestlust sellest, et ma maksime siiski hoopis teise hotelli eest. Taksoonu mõtles natuke ja p2rast seda kui Kadri hakkas oma kotist Dani telefoninumbrit otsima, meenus onulegi, et tal on Dani number olemas. Aga helistada polnudki kuhugi vaja. Onu viipas meid taasi autosse ja viis meid hoopis (!) teistsuguse hotelli juurde. Suur t2nu sulle Kadri- ilma sinuta istuks me siiani tomatipõldude vahel aknata konkus.

Rinjani Trekking Centeri kontor asuski meie uue hotelli 2 korrusel. Selle juurest juhatati meid siis Ahmed`s  Adventures Experience juurde, kes meile kahep2evase matka ning kosematka korraldab.  

Ahmed oli v2ga tore, renoveeris parasjagu oma maja-hotelli superkauni vaatega riisipõldudele ja Rinjanile. Imetlesime vaadet, jõime teed ja alustasime v2ikses seenevihmas jalutusk2iku koskede juurde. Keegi ei oota siin vihma üleminekut- kliima ongi selline- tee mida sa teha tahad ja tee seda kohe, hiljem võib tulla veel rohkem vihma.

Meie giid Hermann viis meid esimese kose juurde, mis on vast 1-1,5 km Senaru külast ja kuhu minemiseks ei pea giidi palkama. Teine kosk on kaugemal ja sinna saab v2idetavalt ainult giidiga. Nii meile v2itis Dan nagu ka Amed. Tegelikult on ka teine kosk põimõtteliselt ise leitav- n2iteks kui s2tid end kohalikke sappa. Nimelt tuleb teise kose juurde jõudmiseks  ületada üsna m2ssulist jõge. Ka giidi juendamisel üle jõe ja kivide ronides oli vesi vahest põlvini ja siiski piisavalt kiirevooluline, et v2iksemgi tasakaalukaotus lööb pikali. Vesi viis Kadri kingagi jalast , õnneks oli hermann litsalt nii tore giid, et tormas kohe k2restikku kinga p22stma. Ei mingit Arrut enam!

Alustasime matka padusajus

M2rgade riiete kuivatamiseks tõid kohalikud meile pesunööri.
Ise nad muidugi vihmaperioodil selle peale ei tule, et külastajatel võivad riided natuke m2rjaks saada.
Toas kuivatusresti ei ole.

Kosep2ev lõppes õhtusöögia ühes (ainsas avatud!- aga ettevalmistused hooajaks olid t2ies hoos) restoranis Senarus, kus polnud ei kana ega õlut.

äratuskell 4.50 tirisema.

Siia otsa siis  homme ronimegi?