Kassikaka kohvi

Oma esimesel Bukitinggi maatuuril sattusime kohe kassitädi juurde. See, et malaislased ja indoneeslased kohvi kasvatavad ja seda laialt ekspordivad pole mingi uudis. Indoneeslased on kõvad kohvikasvatajad juba hollandlaste koloniseerimisaegadest alates ning hetkel on Indoneesia maailma kohvitootmiselt neljandal kohal!  Oma kohvi (kopi) armastavad nad tõesti ning joovad nad siin igal pool - eks see ole  tõesti parem kui nestcafe pulber mida nii mõneski kohas Tais, Kambodžas kohvihimulisele turistile pakutakse. Aga ikkagi on mul tilluke kotike oma kodust oakohvi kuskile seljakotti peidetud, sest selle „oma“ kohvi isu tekib siin Aasias alati.

Seekord sattusime millegi hoopis erilisema peale.

Sulawesil, Sumatral, Floresel ja Paapuas on hakatud väikestes kogustes veel huvitavamalt kohvi tootma. Võib-olla võiks seda kutsuda kohviubade kakapesuks?

Kopi Luwakit (teise nimetusega ka Civet coffe) nimetatakse ka kohvide kaviaariks,  sest nagu kaviaargi tuleb see kohvisort kellegi kõhust. Selleks loomaks on kaslaste sugukonda kuuluv kärpkaslane. (Asian palm civet ehk Paradoxurus hermaphroditus)  Väiksele loomale meeldivad kohvipuu kõige paremad marjad ja ta teab täpselt mida süüa, mida mitte. Nende väikeste loomade analaalnäärmete nõret tsiibetit kasutatakse nii parfümeeria- ja nüüd siis ka kohvitööstuses.

Metskasside soolestik lagundab eriti põhjalikult proteiine ning kohvimarjade aeglane töötlemine bakterite ja ensüümide poolt kaslase soolestikus sarnaneb fermenteerimise meetodile eelkõige tänu piimhappebakteritele - sellisena on sarnaneb ka see protseduur kohvitootmise protsessis niinimetatud „märjale protsessile“.  Tänu fermenteerimisele tugevnevad kohvi röstimisel kohvi maitse ja aroom. ning tsiibeti muudab oa maitset jäädavalt. Mõned proteiinid uhutakse täielikult ubadest välja, sellepärast on nendest valmistatud kohv vähem mõru.

Kassid söövad oma lemmikmarju (kakao marju),  kuid nad ei suuda seedida kohvimarja kivisid - kohviube ning kakavad ööseti oma päevasöögi metsa kohvipuude lähedusse ning spetsiaalsed farmerid (palgatöölised) töötavad kassikaka otsijatena ning toovad junnid hommikul koju. Need pestakse hoolsalt ning kuivatatakse kuus päeva (päikesekuivatatakse!) ning röstitakse kaneelipuu halgudel viis tundi järjest. Lõpuks uhmerdatake suurel kivil pulbriks.
Näeme on mõned kakapätsikesed kollased, mõned punased. Tädi ütleb et see tuleneb sellest missuguseid puuvilju on salapärane kakaja enne söönud.  Selline imeline kohvitöötlus on teinud sellest maailmas ainulaadse kohvisordi Kopi Luwak, mille kilohind maailmas ulatub veebi andmetel  kuni 1000  euroni.
Olen  sellest justnagu midagi kuulnud aga ega täpsemalt ei tea küll. Poleks iial arvanud, et ma sellist wannabide värki üldse proovin.

Allikas: Metskass ehk Aasia kärpkaslane. Teda on maailmas 12 liiki ning haruldane liik kuulub Punasesse raamatusse
http://en.wikipedia.org/wiki/Asian_Palm_Civet

Kuna elukas sööb marju  suures koguses, siis tulevad tagant ka kaunis suured oapätsikesed.
Pildi allikas wikipedia. 

Proua kelle juurde sisse astume seletab meile kohvi valmimise protseduuri pikalt. Pähekulunud sõnadega ja mõnevõrra monotoonselt esitatud tekstist saame teada kogu protsessist, näeme pilte ja filme ning kümneid kordi rõhutab tädi, et tema toodab mahedat Kopi Luwaki. See tundub talle väga oluline statment olevat. (Allpool saate teada,miks).  Selle tarbeks on tal laual kaks topsikud kohvipuruga- tema kohvi ja „tavaline kohvi“ ja me peame peale kohvipulbri nuusutamist tunnistama, et tema kohvi on ikka aromaatsema lõhnaga. Samuti on tädil laual mitmed masstoote Luwaki kohvid. Eriti turustatakse Kopi Luwaki Balil, kuhu ikkagi sõidab igal aastal 3 miljonit turisti. Aga sedasama haruldase kassi kohvi müüakse kõikjal üle maailma ja sellest on saanud isegi sobiv kink ka näiteks vene oligarhidele. Proua Sumatra äri on selle kõrval tilluke, kuid oma mahetooteid saadab tädi nii Europasse kui Austraaliasse. Selle tunnistuseks lappab ta kaustas kollaseid saatelehti. 
Mõne aja pärast maitsema ka tassi kohvi. Mekime seda tasahilju ja tunnistame, et on hea küll. Kas ta aga millegipoolest tavalisest sumatra kohvist erineb .... ei oska öelda.

Kuna selle haruldase kohvi tootmine on igasugused wannabid hulluks ajanud, siis saame teada, et sageli hoitakse kasse vangistuses ja toidetakse neid farmerite poolt marjadega, et siis vajalikku kohviuba saada. Keegi teab internetis öelda, et 80% Filipiinidel toodetud Kopi Luwakist on puuriloomade toode. Harvad pole ka võltsingud või tavalise arabica kohviga segamine, kuid ilmselt tõelised gurmaanid tunnevad õige kohvi ikkagi ära ja päris masstootena seda müüa ei saa. Ebaeetilistele ärimeestele on sobivamaks viisiks siis järelikult loomapiinamine.  Nojah, kui nii võtta siis iga tarbija (ka meie, hetkel mahetarbijad) õhtutavad farmerite iha aina rohkem ja rohkem kasse püüda ja kohvi kakama sundida....Prõõõhhh
No mis siis ikka, joome tassikese kohvi ja ostame ka kodustele kaasa. (100 g = 12 €) Sel hetkel ma ei ole veel kuigi teadlik tarbija.

Hinnakiri ja hoolega pestud kakapätsikesed (oad on veel lahti harutamata)

Tassike maitsvat kohvi

Tädi näitab arvutist ka filmi, mis temast prantsuse doki tegijad olid teinud.

Kohvipuruga tuleb muidugi nahka hõõruda.

Kopi Luwakil on hullult positiivne mõju, nagu ma õigesti aru saan siis alates varbaküüntest kuni ajuni välja ja kõik mis selle vahele jääb hakkab kohe paranema või õide puhkema. Antud faktid pärinevad internetis kohvi-  ja tervise teemalistestelt saitidelt mis Luwaki kohvi reklaamivad.

1)      Kohvi Luwak ei tumenda hambaid nagu tavaline kohvi, see mõjub hästi suuhügieenile ning kaitseb koguni suuvähi eest

2)      Mingi Harvard Medical School Health Publications  uurimise järgi pidi neil kes joovad kohvi olema 50% vähem vähki haigestumise võimalust. Uurimus viidi läbi eelkõige rinna, käärsoole ja pärakuvähi haigestunute seas. „ The Jornal Nutrition“ ajakirja andmetel pidi kolm tassi kassikaka kohvi hoidma ära rinnavähi, eriti naistel kes hakkavad lähenema menopausile mil rinnavähk muutub aktuaalsemaks. Neli tassi Kopi Luwaki päevaks peaks vähendama rinnavähiriski koguni 38%.

3)      Kaitseb nahka niisama ja ka nahavähi eest. Selleks otstarveks tuleks kohvi juua kaks tassi päevas – siis kahaneb nahavähi risk koguni 17 %.

4)    Luwaki kohvi on suurepärane teise tüübi diabeedi ennetaja. 2-4 tassiga päevas saab selle asja ka kenasti korda. Väidet peaks kontrollima siit: Article was published by Journal of Agricultural and Food Chemistry in 2012)

5)      Kopi Luwaki joomine ennetab ka mitmeid neuroloogilisi haigusi, seda peamiselt antioksüdantide ja kofeiini saadud mõjust. Nii väiksemaid neoroloogilisi hälbeid kui suuremaid haigusi. Eriti häid tulemusi annab see Parkinsoni ja Alzhaimeri tõve ravimisel, kuna kofeiin aitab pärssida ajupõletiku millega seostatakse mõlemat haigust. The American Academy of Neurology in August 2012 released an article stating,  “Studies have shown that people who use caffeine are less likely to develop Parkinson’s disease.”

6)      Harvardi uuringud annavad rõõmsaid uudiseid depressiivsetele kohvisõpradest naistele - neil kes joovad 2-3 tassi kohvi päevas on 15 % väiksem võimalus haigestuda depressiooni. Suurendades kohvikogust neljale tassile hüppab protsent kahekümne peale. Loodetavasti kehtib kõik sama meeste kohta.That research, published in the Archives of Internal Medicine.

7)     Kopi Luwak on suurepärane uudis sapikivide haiguste põdejatele. Kolesteroolikristallid jäävad sapipõide lõksu ja seda on võimalik muuta kofeiiniga,  sest sellel on mittehaakuv toime, mistõttu muskuskristallid ei segune sapilimaga. Just Luwaki kohvi kofeiin on selliseks protsessiks parim. 2-3 tassi päevas piisab, et oma sappi õnnelikuna hoida. New results from a large study showed that 25% lower risk of gallstones among women who regularly drink 4 or more cups of coffee a day (compared to women who drink none).  This was Published in the December 2002 issue of the journal Gastroenterology

8)      Ja lõpuks, midagi meile – vahvatele džungliküttidele. Kui juua kohvi vähemalt 2 tassi päevas pärast renni või füüsilist pingutust, siis see võib vähendada musklivalu koguni 48%. Andmed:  From the Journal of Pain, March 2007 .

Kõlab nagu hull kohvimüügi jutt ja olen päris kindel, et kõik need uskumatud imed ei  saa sündida küll ainult Luwki kohvi juues. Ju see kehtib ikka laiemalt ka lihtsalt kohvi joomise kohta.

Luwuki kohvi kirjeldatakse internetis kui "hallituse ja maa järgi lõhnavat, tihket, mahedat ja küllastunud, šokolaadi ja džungli varjunditega" kuid üks asjatundja on siiski öelnud, et Kopi Luwak "erineb teistest maitse poolest, kuid ei ole teistest sortidest halvem ega parem".

Nüüd, kümme päeva hiljem loen netist lugusid Kopi Luwaki kohta ja saan teada, et olen murdnud  boikoti ja üldse tunnen end isegi pisut halvasti, et sai seda kohvi seal joodud ja kaasa ostetud.  Imelik hakkab juba siin Sumatral - näed harudlasi asju ja inimesi: kassikaka kohvi või metsinimestest nomaade ja selle asemelt, et imelisest seni avastamata naturaalsest maailmast rõõmu tunda ning imetleda, hakkab hoopis imelik, et mitte öelda süütunne vajub peale - kas me koormame oma uudishimuga maailma? Kas meie lood ja käigud mõjutavad järnevate turistide huvi? Olen need tunded juba siia blogisse kirja pannud, enne neid erilisi sündmusi. Nüüd tunnen jälle eetilist ebamugavust.....

Mõistagi on selle kohvinautlejatena end nimetanud sellised staarid nagu Oprah Winfrey ja muud kuulsused. Viimase kahekümne aasta jooksul on sellest kohvisordist saanud ülim moevärk ning autentne tootmine on asendunud tööstusliku loomadele piinarikka ja enamasti ülehinnastatud kohviga. Kuigi mõned väiketootjad väidavad, et nad koguvad kassikohvi vaid 500 kg aastas, on nende hinnasilt on selle koguse kohta liiga väike. 240 puuriloomade farm võib anda saaki kuni 7000 kg kohvi aastas. Internetist leian, et ülemaailme tootmine: farmerid Hiinas, Indias, Filipiiidel on kõik rahamaigu suhu saanud ja arvatavasti toodetakse seda kohvi hetkel koguni 50 tonni aastas. Seda juba puuriloomade abil, sest metikuid tsiibetkasse on maailma väga vähe järele jäänud. Millegipärast loodan, et metsik Sumatra oma hiiglaslike (veel) allesjäänud vihmametsadega võiks olla selline koht kus kohviistandused on metsade vahel ja neis luusivad nii ahvid, kobrad kui ka metsikud kohvimaiad kassid.
Möödunud aasta septembri keskel avaldas BBC loo sellest kuidas metsikuid kasse peetakse puuriloomadena ja neid lausa ebainimlikult koheldakse. Maskeerudes ostijateks tegid filmimehed visiite mitmetesse Sumatra suurtootjate istandustesse ning avastasid kui ebainimlikult neid loomi betoonvangistuses peetakse. Päev hiljem võttis meedias sõna Tony Wild, kes võiks olla niinimetatud Kopi Luwaki maaletooja.  1981 aastal märkas mees väikest nupukest sellise erilise Indoneesia kohvitootmise kohta National Geographikus ning kümme aastat hiljem tõi väikese koguse kohvi esimesena läände. Ühe kilo! Sellest ühest kilost sai televisiooni ja raadiouudis mis levis üle maailma - see tõi mehe ja tema firma kes hakkas seda kohvi läände tooma koheselt ilmarahva tähelepanu alla. Nüüd 25 aastat hiljem kirjutab mees avaliku pöördumise paludes teha Kohvi Luwakile boikoti, et kohvi populaarsus hajuks ja ei innustaks ühe uusi ja uusi kohviistandusi endale isiklikke metskassifarme rajama.

Kahjuks olen ma nüüd boikoti rikkuja, aga see eest loodetavasti on kohvil imeline preventatiivne mõju (ja kui ei ole, siis ma mõtlen selle välja!) igasugu võimalike haiguste vastu ja vast saan siis end oma lähedasi maitseelemusega rõõmustada.
Kontrollisin siiski südame rahustuseks just meie tädi firmat internetist. Tundub, et ta on üks vähestest väiketootjatest (kes muide kasutab põhimõtteliselt naistööjõudu - kõik tema firmas on naised (minagabaude värk!) , kes Sumatral metskasside ube eetiliselt ja ökoloogiliselt kasutab.

Ärge teie iialgi seda kohvi kuskilt kaubandusvõrgust ostke! See on peaaegu kindlasti tööstuslikult toodetud.  Kui leiate kuskilt eetiliselt valmistatud kohvi, siis laske käia  - tervis tuleb!