Enne töö, siis lõbu?

Selg valutab.
Ja kohe meenus Woody Allen:

"The grasshopper played all summer, while the ant worked and saved. When winter came, the grasshopper had nothing, but the ant complained of chest pains"

Kui tuli talv, siis rohutirtsul polnud endiselt midagi, aga sipelgas sai seljavalu! Vot nii!!!


NB! oma töökaaslastel palun mitte seda postitust edasi lugeda, teie peale loodab Rohutirts praegu.
Think positive- suvel saate selle pildi mulle tagasi saata!

allikas: picture-book.com (steve cox)

Lastele rääkige aga ikka seda mida te isegi elu aeg olete kuulnud: Aisopos higistab palaval suvepäeval näidendi kallal, sõbrad aga puhkavad ja löövad õues lulli. Aisopose meelest on see ülekohtune. Ta kirjutab näidendi "Sipelgad ja rohutirts", mis räägib rohutirtsust, kes lööb suvi läbi lulli ja on talvel näljas. 

Aisopos sai kuulsaks, küll küllap rikkakski, aga kas ta ka õnnelik oli, seda me ei tea.
Ligi kaks ja pool tuhat aastat hiljem pani Kõrlov selle ka värssidesse.

Rohutirtsul muretult

lauldes möödus kaunis suvi,

polnud temal hoolt ja huvi

näha talve tulekut.

Aga varsti - hallad maas,

kolletanud põld ja aas -

polnud enam kodu tal

ükstaskõik kus lehe all.

Külm ja nälg, et kas või sure -

Tirts ei enam laulu lase.

Mis sa laulad,

kui sul mure,

kus nüüd leidub toit ja ase!

Nüüd ta, tuju hall ja hale,

läheb külla sipelgale.

"Kallis, palun mitte jätta

oma naabrit näljahätta,

kevadeni, palun sind,

soojenda ja toida mind."

"Tirts, su jutt on imelik!

Suvi on ju küllalt pikk

selleks meil, et teha tööd,

koguda, mis talvel sööd."

Nõnda üsna imestas

naabri muret sipelgas.

"Kullakene, kus nüüd seda

suvel, halja rohu peal -

hõisata ja häälitseda

meie süda lustib seal..."

"Nii ka sina?"

"Nii ka mina,-

laulda siristas mu suu,

lauldes ununes kõik muu."

"Kui on laul su suvetöö,

eks siis talvel tantsu löö."

Ega midagi, jõudu tööle!

Nõme on muidugi see , et ma olen endiselt vaene, aga selg ka valutab....:D