Turvameetmed?

Kui ma kunagi reisimisega alustasin ei tundnud ma kuigi palju  huvi turvalisuse vastu. Loogiline. Mida ongi 20- aastasel karta. Ainult paksuks minemist!

Nüüd ikka vaatan meie välisministeeriumi kodulehte enne vastavasse riiki minekut ja oli see vist Birma, millest alates hakkasin ka oma reise registreerima- sinna sai sõidetud nädal peale Aung San Suu Kyi vabastamist ja ....  tol hetkel oli võimalik, et tekib mäsu või miskit.

Esmakordselt ja üksipäini islamiriiki sõites googeldasin hoolega kõikide inglise keelsete riikide välisministeeriumite lehti - et leida kinnitust  Borneo reisi  osa turvalisuse kohta.  Polnud just kõige külastatavam Malaisia piirkond. Kus ma tean kuidas nad üksi reisivatesse läänest tulnud naistesse suhtuvad...

Sellest ajast sain esmase kogemuse ja ka info ka Malaisia radikaalsemate islami piirkondade osas ja kui Tiiu mult mõni aeg peale pileti ostu midagi sel teemal küsis, sest olin ühel reisieelsel koosviibimisel paljastanud, et midagi ei ole teha - peame mina Põhja-Sumatra tippu Banda Aechi,  sest sinna kanti jääb see saar kus on Sumatra kõige ilusamad rannad (NB! täiesti subjektiivne tähelepanek sai tehtud googlist pildimaterjali läbi kammides...)

No ühesõnaga, Tiiu uuris midagi selle piirkonna turvalisuse kohta ja mainis, et kas mitte üks õudne vägivaldne dokukas ei ole hiljuti sealkandis filmitud. Appike! Täpselt! Sai seda isegi PÖFFil vaatamas käidud.

Jaan Ruus Eesti Ekspressis: "Selle aasta mõjuvaim dokumentaalfilm on kahtlemata Joshua Oppenheimeri film “Tapatöö” (üks produtsente on Werner Herzog) mis taaslavastab Indoneesia ajaloo süngeimad hetked. 1965. aasta riigipöördekatse läbikukkumise järel korraldas kindral Suharto miljonite inimeste tapmise. Film on üles ehitatud sellele, et toonased tegelikud tapjad markeerivad ja näitavad, kuidas nad seda päriselt tegid. Aasias ei ole üksiku inimese elul seda väärtust, mida sellele omistab euroopalik individualism, teame seda, kuid see teadmine ei tee filmi vähem hirmutavaks." 

Psühholoogiliselt ja visuaalselt mõjus film. Eks ma kinos ikka ahetasin, aga ega mul ei tulnud kordagi pähe, et kus sellest täpselt sellest tohutus Indoneesia otsas see tapmine aset leidis. Tore on - need mõrvarid jalutavad mõnusasti nüüd siis Medanis ringi ja see saab olema üks meie esimesi peatuspaikasid [Värskete  uudiste kohaselt see nii ei ole]. Põhimõtteliselt äge algus reisile, sest adrenaliinisõltlane minus läheks julmalt mossi kui ees ootaks vaid basseniveer mojito-koksiga.

Seda enam sain ma ükspäev naeru mugistada kui millegipärast avasin meie välisministeeriumi Tai sektsiooni. No see on ju vabšjee ära-mine-mitte-kuhugi-ära-tee-mitte-midagi riik!

Ja üldse, mis meil karta kui pooltes kohtades mis välisministeeriumi-mõistes Indoneesias vältida tasuks on mu juba käidud. 

Väljavõte kodulehelt "Indoneesias reisides tuleks vältida reisimist Acehi piirkonda, Sulawesi piirkonnas Palusse, Pososse (tehtud!) ja Tentenasesse (tehtud!), Maluku priirkonnas Amboni ja samuti Paapuasse (plaanides :-)), kuna seal on esinenud vägivalda!"

Malaisias viibisin  Sabahi piirkonnas, mida VM soovitab vältida, aga kui googeldasin saingi aru, et kui lähima 5-10 aasta jooksul on midagi juhtunud, siis see asi justkui vannutatakse igavesti kartlike eurooplaste annalidesse ja nii lihtsalt on.
Sulawesi, Indoneesia: näiteks Posost sai möödunud märtsis läbi sõidetud ohtu ei paistnud kuskil, internet andis vastuse, et külameeste omavaheline kaklus 2010 aastal läks suuremaks tulistamiseks ja kättemaksuks. Ohtlik piirkond 2014?

Paistab, et viimati on Aechi piirkonnas sarnane madin käinud 2010 aastal, sest ühest vanast Jakarta ajalehest loen, et selles piirkonnas oli end mõnusalt sisse seadnud terroristide jõuguke kelle hulgas kahtlustati nii Jakarta Ritz hotelli kui ka Bali kaubanduskeskuse pommitajaid. No mis ma oskan öelda- hoidke nendest Ritzidest, basseinidest ja shopping centritest eemale, ma ütlen!

Globaalse turvalisuse veebileht annab teada (jaa-jaa - uskumatu, et ma jõuan sellistele lehtedele, eks), et rahmeldamine sealkandis algas 1999 massmeeleavaldustega iseseisvuse referendumi toetuseks. See, ning aasta hiljem toimunud natuke väiksem rahutus järgnes eufooria hoos peale Ida-Timori  iseseisvaks kuulutamist. Eelmise sajandi rahutustes sai 50 tsiviilisikut surma ja see oli ka põhjus miks USA saatkond kohemaid sealkandis igasuguse reisimise mittesoovitavaks kuulutas. Seniajani. 

No igatahes näib, et suurem politsei haarang oli seal 4 aastat tagasi ära ja meie võime muretult turistide hüvesid nautida. Mitmest reisifoorumist olen juba lugenud, et Acehi piirkond on Indoneesias vaesuselt teisel kohal ning kohalike inimeste lahkus on piiritu. Muidugi, 2004 tsunami laastas seda piirkonda ka kõige enam, küllap on neil headel ja paljukannatanud inimestel siis lahkust võõraste jaoks varuks.  Tavaliselt see nii on,  et mida vaesemad, seda sõbralikumad.
Igatahes seal on siiani pea puutumatuid vihmametsi ja kanti kiidetakse mis hirmus.

Vaja minna.