Kliima alane teadustöö

Minu kliima alased teadmised Kagu-Aasias avardusid hüppeliselt paar aastat tagasi kui ma kaks päeva peale lennupileti ostu googeldasin „best time to visit Malaysia“ ning sain teada, et keset minu reisiperioodi ehk oktoobrist aprillini on vihmaperiood. Mai ja septembri vahelist aega nimetatakse kuivaks perioodiks kuid esimese ja teise vahe ei ole kuigi selgelt eristatav. Siinkohal tõstan toosti spontaansete reisiotsuste terviseks!

Ega midagi -  kippadi-koppadi internetti selgust saama!

Leidsin lihtsa lehe - saad valida riigi ja sobiva kuu ning vastava näoilmega kujud näitavad mis riigi osas parasjagu hea-keskmine-niru kliima on. Muidugi on see lihtsustatud, sest konkreetsel aastal võib kõik olla hoopis teisiti.  Mussoonid- värgid. 2004 a tsunami jne.

Adekvaatsemat infot leiab siiski vähe korralikematest ilma andmebaasidest või  ilmaportaalide varasemate aastate ajaloo sektsioonist. Arutu googeldamine võtab palju aega, aga tasub ära kui aega vähe ja eelarve piiratud, näiteks ei saa paarinädalase paduvihma korral lubada endale naaberriiki sõitmist. 

Eelmainitud lingi miinuseks on see, et kõiki riike seal ei ole- näiteks Indoneesiat.

Aga see, miks seal Indoneesiat ei ole sai mulle selgeks alles aasta hiljem kui kavandasin Indoneesia reisi.

Eelmine ämber (kokkuvõttes kujunes täiesti normaalseks väheste vihmaste päevadega reisiks) oli mind õpetanud, et see piirkond Kagu - Aasiast mis jääb ekvaatori äärde on enam mõjutatud mussoonidest ja erinevused pole niivõrd mitte temperatuurides, vaid hoopis sademete hulgas. Kuiv periood on mõjutatud Austraalia kontinentaalsetest õhumassidest ja vihmaperioodi oktoobri ja märtsi vahel mõjutavad Aasia ja Vaikse ookeani õhumassid. Lisaks muidugi hoovused mis sealkandis nende 18000 saare vahel sõeluvad.

Eriti ägeda tuulemustrite kaardi leiad siit 

Malaisia (poolsaar) detsembris

Eelmise aasta alguses ei jõudnud oma Indoneesia alast "teadustööd" :-) :-) lõpule viia, aga heaks näiteks kliima varieerumisest ühe saare piires on Malaisia (poolsaar) kus ühel ja samal kuul on ida-lääne vahel nii suur erinevus, et kui detsembris Langkawil on pidu- pralle,  siis samal ajal Tiomani saartel idarannikul pakivad kohalikud hotellipidajad pea pooleks aastaks oma pambud ja tulevad mandrile, lahti hoitakse üksikuid  uhkeid hotelle – juhuks kui mõnel rikkuril peaks pähe tulema resorti puhkama sõita. Kuskilt lugesin, et tormid on nii hullud, et kohalikud kalamehed ei vea võrke ka vette. Elu seiskub. Mõne kuu pärast on kõik vastupidi.

Niisiis sai Indoneesia puhul selgeks, et uurida tuleb eelkõige sademete hulka ja seda konkreetse saare kohta (näiteks Sumatra) või saarestiku kohta (Nusa Tenggara ehk väiksed Sunda saared). Olimegi möödunud veebruaris startides valmis selliseks poolkõvaks ilmaks; päeval paaritunnine sadu pole küll mingi trauma-  aga lõpuks kujunes välja reis kus enam kui pooltel päevadel ei sadanud üldse ja neid ülejäänud vihmahoogusid sageli ei märganudki.

Indoneesia sademed Florese piirkonnas

Indoneesia sademed Sumatra läänekaldal (Padang)

Seevastu Sumatra tundus väga turvaline veebruaris-märtsis kuna mussoon kestab siin novembrist veebruarini.  Mõistagi on põhi-lõuna-ida-lääs tiba erinevad ja mägedes asuvate linnade kohta on kirjutatud et õhk on mõnusalt värskendav- mina tõlgendan siis seda euroopa suveks ehk higimulli vabaks, umbes 28-kraadiseks ilmaks

Järgmine tsunami. Kus ja millal?

Kes vähegi piirkonda teab on kursis, et lisaks pidevale vulkaanide purskamisele (Sinabung purskas äsja, mõelge: on olemas isegi veebikaamera!) peab Indoneesia-Malaisia ning Filipiinide piirkonnas valmis olema ka maavärinateks ehk tsunamideks. Tsunami põhjustab kivimite äkiline liikumine enamasti merepõhjas ning see paneb siis omakorda liikuma terve ookeani.

   

Paartuhat tsunamit mis talletamise aegade algusest üldse mõõdetud,  on tapnud enam kui pool  miljonit inimest ning ligikaudu pooled neist said hukka 2004.aasta suures Kagu-Aasia hävingus.

Enamik tsunamisid tekib Vaikse ja India ookeani servaalal  ühel merepõhja murrangujoonel- ohtlik lõik on 6000 km Myanmarist Austraaliani.  Mõne minutiga on lained kohal ja isegi tuhandeid kilomeetreid nimetatud murrangujoonest kaugemal ei pruugi olla ohutu. 

Fragment National Geographicu tsunamikollete maailmakaardilt. Punased
täpid on alates tsunami vallandajad alates 2000-ndatest. Sinised kriipsud on
subduktsioonivöö ja sinised tähekesed tähistavad detektorpoisid

Üheksa aastat tagasi Sumatra lähedal toimunud 9,1 maginituudine maavärin kergitas 1600 km pikkuse lõigu merepõhjast kuus meetrit kõrgemale. Selline nihe tõi 20 minutit peale maavärinat Sumatra peale 35 meetri kõrguse tsunami.

USA merejalaväe helikopter lendab üle Põhja- Sumatra. Selles külas sai surma 7000 elanikku ning imekombel püsti jäänud Ramadullah mošeed peetakse jumala imeteoks.  Photo by John Stanmeyer/ National Geographic

Miks see juhtub? 

National Geographic seletab nii: „Murrangujoontel põkkuvad kaks maatektoonilist laama ning tihedam ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla. Niimoodi tekib ookeanipõhja süvik. Tavaliselt toimub see sujuvalt, mõne sentimeetri kaupa aastas. Mõnes kohas aga jäävad laavad kinni, näiteks takerdub painduva veealuse mäe tipp mandri põhja külge. Sajandite jooksul saab kuhjunud pinge hõõrdumisest võitu ning laamad paiskuvad rappudes teineteisest mööda.“

Kuidas antakse häiret? 

Ookeani põhja pannakse tsunamimeeter, see mõõdab mööduva tsunami tekitatud rõhumuutusi. See agregaat saadab veepinnal ujuvale poile signaali. Poi omakorda edastab selle satelliidile ja sealt siis levib info kõikidele maailma häirekeskustele. 2004 aastaks oli maailmas vaid kuus sellist  poid (appi!) – kõik need Vaikses ookeanis. India ookeanis polnud ainsatki ja kui oleks ka olnud siis riiklikku häirekeskust mis oleks hoiatuse inimesteni viinud polnud ikkagi. Indiasse jõudmiseks kulus tsunamil mitu tundi, kuid Sumatral jäi inimestel põgenemiseks vaid loetud minutid. 

Tänapäeval on maailma ookeanides 53 detektorpoid. India ookeani on neid kavandatud 27 ja 2012 aasta andmetel peaks neid töötama 6. Googeldades leidsin küll sellise tsunameetri, kuid lisatud pilt Indoneesia ümbrusest küll kuigi julgustav ei paistnud.

Ennustused

Üks maailma juhtivamaid paleoseismolooge Kerry Sieh oli uurinud sedasama Indoneesia saarestiku idaosas asuvat Sunda murranguvööndit juba kümmekond aastat enne 2004 aasta õnnetust.  Ta mõõtis kohapeal, Menatawai saarte lähedal surnud korallrahude vanust.  Kui merepõhi maavärina ajal tõuseb, siis korallrahu satub kuivale ning korallid surevad ning mõõtmise tulemusel saab teada millal see juhtus. Juba 2003 aastal said onud-teadlased valmis Kesk-Sumatra murettekitava seismilise ajaloo. Põnevaks tegi asja see, et viimase 700 aasta jooksul oli selge, et umbkaudu iga 200 aasta järgi korduvad kindlad tsüklid. Iga 200 aasta tagant umbes 30 aastase vahega on toimunud kaks suur maavärinat.

1350 ja 1380

17 saj hakul ja keskel

1797 ja 1833

Seega järgmine maavärina paar oli 2000 aastate alguses täiesti ennustatav. Aasta peale teadlaste tulemusi maavärin tuligi, kuid ootamatult põhja pool, Banda Aechi kandis. Seda teadlane Sieh ei osanud ette näha, sest tema ennustus käis murrangujoone teise lõigu kohta.

Teadlased arvavad nüüd,  võimalik et eelnimetatud ennustuse maavärina paari  1.osa on juba ära olnud, sest 2007 aastal toimuski täpselt ennustatud piirkonnas - Padangis 8,4 magnituudine maavärin. Küllalt võimas maavärin (magnituudid klappsid!) tõi Lääne - Sumatra piirkonda vaid meetri kõrguse tsunami. 

Jumal teab mismoodi need asjad käivad. 35 meetril ja meetril on ju määratu vahe!

Konkreetselt Padang mis jääks otse tsunami tsentrisse on merepinnast vaid 5 meetri kõrgusel ning lained võivad üle ujutada kõik mis jääb kaldast 2 km kaugusele. Seepärast harjutatakse aastaid tuhatkonnas Padangi koolis lapsi  tsunami-valmisolekuks. Näiteks teevad väikesed algkoolid vastavaid jooksutreeninguid. Lapsed peavad jooksma 3 km kaugusele 20 minutiga. Juba on selgeks saanud, et 1. klassi lastel kulub jooksmiseks 40 minutit. Tsunamiteadlikkuse organisatsiooni juht tunnistab kurbusega, et need lapsed jäävad tsunami korral kadunuks. Kalurikülades selliseid proove ei tehta.

Padangis on kokku 32 evakuatsiooni marsruuti ning ehitada plaanitakse 100 variendit (mõned vist ka tänaseks valmis).

Seesama teadlane väidab,  et tema ennustus on endiselt jõus ning lähima 30-aasta jooksul toimub seal piirkonnas maavärin magnituudiga 8,8.  Kas see juhtub 3 päeva või 30 aasta jooksul, seda pole võimalik välja arvutada.

Selleks korraks kliimauudistega lõpetan.

NB! Kõik antud postituses esitatud väited on eelretsenseeritava teaduskirjanduse poolt kinnitamata

Mõned  huvitavad lingid (teadustööle ebatavaliselt need ei pärine eelretsenseeritud allikatest :-)

http://www.weather-forecast.com/maps/Indonesia

http://www.worldweatheronline.com/country.aspx (siit otsi riikide-piirkondade-linnade kaupa)

http://www.pik-potsdam.de/~stefan/Lectures/ocean_currents.html
http://www.epactnetwork.com/2004-indian-ocean-tsunami/
http://www.volcanodiscovery.com/indonesia/sumatra.html (Sumatra vulkaanid)
National Geographic Eesti. 2012